deja vu

Eile otsustasin osa võtta keskkooli lõpetamisest sai 10 aastat.Kui sisse astusin, rabasid mind suht segased tunded. Osad inimesed olid nii muutunud nii välimuselt kui vaimsuselt.Ometi mäletad neid, kes su tagapingis kuskil istusid vms.Enam ei toimunud mingit nokkimist, kõik olid kuidagi saanud täiskasvanlikuks ja oli tekkinud sisemine rahu. Isegi nendega, kellega ma ehk koolis ei saanud hästi läbi, tundus nagu kõik pinged oleks kadunud.
Loomulikult rääkisid kõik, mis nad on teinud. Ma siis juhtumisi selgitasin, et olen paar aastat tegelenud pokkeriga.See kutsus inimestes esile suure huvi.Raske on uskuda kui populaarseks on pokker muutunud ja väiksed homegamed on juba nii populaarsed.Inimesed küsisid kuidas mängida ja äkki ma saaks nendega kunagi mängida. Kohe küsiti ka kohe ,mis on suurim võit olnud.Ütlesin ausalt,et ühe turniiri 24k$ võit.Mispeale inimesed tardusid ja ahhetasid. Loomulikult ei huvitanud kedagi mu lisaseletused, et tihti et seda 24k võita tuleb investeerida hulga aega ja ka RAHA.
Ehk see 24k$ võib nimetada ju TULU-ks mitte KASUM-ks.Väga raske on seda inimestele seletada ja pokekkeriamatöörid arvavad, et ma panen nn igaturnaga PUHTALT 24k tasku ja elu on lill.Ja siis tekivad igasugusued legendid-ala see on meie pokkerimiljonär jne.Üritasin

Mind juba keegi nimetas lausa kõige edukamaks lõpetajaks jne, mis on isenenesest täitsa bullshit
Üldiselt huvitav on see, et huvitav oli näha inimesi ja nende kujunemist.Selline deja vu tunne võib kesta tubli paar päeva(teistele hoiatuseks)
Samas saan ka aru inimestest, kes klassikokkutulekutel kunagi ei käi.Nad ei taha mineviku nostalgiat lahti rebida ja elavad stabiilset elu ja on sellega rahul.